Larsenid on Saksa ülemkeskklassist pärit pilt-ideaalne perekond. Neil on kõik, mis tähendab mugavust ja peaks tähendama õnne. Äriedu, stiilne ja valgusküllane kodu ning täis stipendium tütrele Inglismaal õppimiseks. Perepea, arhitekt Markus, elab aga salajast biseksuaalset topeltelu, samal ajal kui tema naine Christine ja nende 11-aastane tütar Elisabeth upuvad talumatusse üksindusse. Markus mõistab, et tal on tugev igatsus ühe oma tütre koolikaaslase, 12-aastase Johannese järele, kes on samal ajal tema maksutrahvidest vaevatud äripartneri Christopheri poeg. Tal õnnestub Johannesega lähedasemaks saada ja ta seob poisi üha suureneva intensiivsusega enda külge. Tema naine on meeltheitvalt teadlik oma abikaasa emotsionaalsest distantsist, kuid ainult tema tütar Elizabeth, reageerides seksuaalselt laetud atmosfäärile, näeb läbi valesid ja saladusi, mida ta instinktiivselt teab kui kasvavat ja häirivat ohtu kogu perele. Kuigi Markus kaotab olukorra üle kontrolli ja viimasel jõuhetkel tõukab Johannese eemale, lükkab see tegevus nad kõik siiski halastamatult kuristikku.
„Suvemaja“ on peen portree inimlikest ihadest, sisemisest meeleheitest, enesepettusest ja moraalsest allakäigust. Film liigub aeglaselt, kuid lakkamatult lõpliku katastroofi poole. Tahad pilgu ära pöörata, aga ei saa.